Tugikeskkond Helpific jõudis 5. septembril tuuriga Uue Maailma Tänavafestivalile, et arutleda erinevate sektorite esindajatega, millised on erivajadustega inimeste võimalused osalemaks tööturul ja millisel viisil valitsevad stigmad mõjutavad tööhõivevõime edendamist. Tallinnas osalesid vestlusringis järgmiste organisatsioonide, asutuste ja ettevõtmiste esindajad: Töötukassa, Tallinna Vaimse Tervise Keskus, Sotsiaalministeerium, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Soome Arcada Ülikool, ISS Eesti, Arvato Services Estonia, MTÜ Think, Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Tallinna Invaspordiühing, Tugiühendus Võimalus.

Triin Juss (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tööhõiveosakonna juhataja): Olukord läheb paremaks, sest tööjõupuudus on Eestis niivõrd suur. Paindliku töövormi pakkumisest võidavad kõik – lisaks puudega inimesele, ka emad ja vanemad inimesed. Järjest enam tööandjaid vaatab, kuidas muutuda paindlikumaks, et mitte jääda kaotajaks tööturul.

Tom Rüütel (Helpific meeskonna liige, tserebraalparalüüsi diagnoos): Ühiskond saab tööhõivereformi käigus vaid toetavamaks, sest aina rohkem räägitakse puuetega inimestest. Ka nö tavainimene näeb, et erivajadustega inimene ei ole ainult kulu, vaid ka väärtus ühiskonnale.

Anu Rahu (Tallinna Vaimse Tervise Keskuse teenuste arendusjuht): Mõnikord haigestutakse skisofreeniasse juba ülikooli ajal ning vajatakse tuge ja enesekindlust tööturule sisenemiseks. Kui keskeas inimesed haigestuvad depressiooni – vajatakse teistsugust tuge. Töötukassal on olemas laiem teenuste pakett, kus reaalsed vajadused tulevad välja töösituatsioonis. Me näeme oma igapäevases töös seda, et kui inimene räägib, mitu tundi päevas ta suudab tööd teha, siis kõik tööandjad ei arvesta sellega. Meie asutuse roll on aidata tööandjaga sellisel juhul suhelda, et inimene saaks haigusest ikka taastuda ka.

Vaimsete häiretega inimestel on raske rääkida teistele probleemist. Seda tekitab tavainimeste teadmatus, sest filmid on tekitanud illusiooni, kus vaimse terviseprobleemiga inimene on vägivaldne või madala intellektiga. Statistiliselt psüühiliste haigustega inimeste seas ei ole rohkem vägivaldsust kui tervete inimeste hulgas ja samuti intellekt ei ole alati madalam. 40% inimestest kogevad erinvatel eluetappidel psüühilist haigust – erinev on see, kuidas vastu peetakse.

Oliver (Tallinna Vaimse Tervise Keskuse kogemusnõustaja, skisofreenia diagnoos): Vaimse tervise häirega inimest tuleb julgustada enne tööle asumist ja samuti keskkond peab olema väga toetav. Vahel võib isegi tunduda panni puhastamine raske, kuid tuleb tunnetada oma jõudu ja proovida, kas õnnestub. See on lihtsam ülesanne, kuid kui on palju väljakutseid, siis on raskem. Töötamine kollektiivis annab julguse, et saan hakkama ja tunde, et minu tööd on vaja – olen oluline. Ees on pikk väljakutsetega tee, sest edasi minnes avanevad uued horisondid ja probleemid. Peame rohkem sõna võtma, sest mida rohkem inimesi teab nendest teemadest, seda parem kogu ühiskonnale.

Zsolt Bugarszki (Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika lektor, Helpific kaasasutaja): Hea töökeskkonna näide on Google, sest nad uurivad, kuidas sinu isiklikke vajadusi teenida – see on nende mentaliteet. Vajame spetsiaalseid tingimusi selleks, et töötada erivajadustega inimestega. Neil on samuti erilisi andeid ja peaksime pakkuma neile jätkusuutlikku keskkonda ja tingimusi. Peaksime julgustama ettevõtteid nägema maailma laiemalt. Näiteks põlveprobleem ei muuda inimese identiteeti tööl või kodus, kuid vaimne puue on kohe esimene asi identiteedi määramisel. Samas sinu teised omadused on tähtsamad kui erivajadus. Ma tunnen Eestis avatust – vajame tööjõudu ja seega erivajadustega inimesed on hea väärtus. Eesti süsteem ei ole veel valmis ja kasutatakse palju Euroopa Liidu rahasid. Tekib küsimus, kuidas mõistlikult integreerida need inimesed tööturule.

Arne Kailas (Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik): Muutuma peab mõtlemine – peame teadma võimeid ja selle järgi hindama, mida saame pakkuda. Kui kõik paneks selle kirja CV-sse, siis tööandjad näeksid kui palju meie ümber on selliseid inimesi. Me suhtleme pidevalt erinevate inimestega ja kui saaksime teada, et neil on erivajadus, siis me suhtlemist ju ei lõpetaks.

Triin Juss (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tööhõiveosakonna juhataja): Kui vaimse tervise häirega inimene on juba töö kaotanud, siis ta ei julge rääkida oma tervisehäirest uuele tööandjale. Samas tööandja tahaks seda teada vajadustega arvestamiseks ja ollakse väga tänulikud aus olemise eest. ISS on hea näide tööandjast, kuid on ka suletud suhtumisega ettevõtteid.

Puudub hindamissüsteem, mis aitaks süüvida erivajadusega inimeste võimekusse – spetsialistidest meeskond, mis aitaks välja selgitada erivajadustega inimese talendi ja võimed. Mille poolest võiks antud inimene olla tööandja jaoks unikaalne? See profiil aitaks näha tema väärtust töötajana. Muuta vaatenurka ja näidata, mida ta suudab ja mis on tema eriline võime. Tööandjate väga üldine seisukoht on – kui erivajadustega töötaja tuleb tööle, siis antakse talle selline töö, mida keegi teine teha ei taha või vaadatakse laos nurk, kus ta võiks töötada. Tegelikult peaks kasutama ära tema võimekust ja pakkuda võimetele vastavat töökohta.

CV-sse me erivajadust ei märgi, aga kliendid räägivad sellest intervjuul. Kui see on kindel, et vajad tugiisikut, siis peaks tööandjat sellest eelnevalt teavitama, sest ettevalmistus on pool võitu. Telefoni teel peaks erivajadust täpsustutama, sest lihtsalt erivajadusest teavitamine on liiga üldine. Enamus tööandjaid pole valmis kahjuks endiselt erivajadustega inimestega tegelema, samas teenuseid on palju – Töötukassas näiteks.

Me vajame tavainimeste kui ka tööandjate suhtumise muutumist. Õnneks on ka selliseid tööandjad, kes nähes CV-s erivajadust otsivad eriti hoolikalt, kuidas saab seda inimest rakendada. Meil on olnud tööl puudega inimesi, kollektiiv on valmis neid vastu võtma ja pole olnud mingeid probleeme. Võibolla mõtleme välja probleemid ja neid tegelikult ei olegi. Ühe suure muutuse algus võib olla ebamugav, aga olukord sunnib inimesi leidlikke lahendusi otsima.

Jukka Piippo (Soome Arcada Ülikooli esindaja): Vaimsete häiretega inimesed ei saa sõltuda ainult iseendast, vaid sõltuvad ka tööle võtjatest. Mida vajab tööandja, kui ta palkab vaimsete häiretega inimesi?

Harilikult vaimsete terviseprobleemidega inimesed on sõltuvad ühiskonnast ja teistest inimestest. Peame muutma suhtumist nendesse positiivsemaks ja vähendama stigmatiseerimist. Inimesed naudivad tööd kui nad töötavad sõbralike inimestega ja töökeskkond on sobilik. Vaimsete häiretega inimesed ei ole nii erinevad, nad vajavad samuti mõnusat keskkonda, inimesi ümber ja nauditavaid ülesandeid. Kes teist on armunud? Kui oled armunud, siis sinu dopamiini tase on tõusnud – samamoodi on vaimsete häiretega inimestel. Ei ole tegelikku tõestust, et vaimsed tervisehäired on haigused. Miks on nii raske öelda, et sul on vaimsed tervisehäired? Kogu julgust, et kirjutada oma CV-sse teave vaimsest tervisehäirest. Ma usun aususesse, kuid see võib olla raske.

Helo Tamme (ISS Eesti personalijuht): Kui sul ei ole eelnevalt kogemust teistsuguste töötajatega, siis sa ei tea, mida ette võtta. Partnerid – Tallinna Vaimse Tervise Keskus ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus – on toetanud koolitustega, et kuidas vaimse tervise häirega inimesi tööle saada. Oluline on ka tugiisiku olemasolu, kelle poole tööandja saab pöörduda. Loomulikult tuleks koolitada ka kolleege ja juhte, sest töötaja negatiivsed kogemused tööl põhjustavad hirmu avada end uutele tööandjatele. Meile on tulnud CV-d, kus on kirjas inimese erivajadus, kuid kõik tööandjad ei pruugi sind seetõttu tööle kutsuda. See on tunnetuse küsimus ja oleneb kuhu kandideerid – ühest vastust ei ole.

Pille Room (Arvato Services Estonia personalijuht): Vaimset tervisehäiret ei ole tööandjal lihtne tuvastada, kuid mõnikord on vajalik teha ümberkorraldusi, sest tuleb teha enamat kui keskkonna kohandamine füüsilise puudega inimese puhul. Vaimsete tervisehäirete informatsiooni vähesuse tõttu mõeldakse kõike erinevat välja – tekivad stigmad ja hirmud. Juba tööl olevatesse inimestesse ei suhtuta teistmoodi, sest tavaliselt tööandja ei tea seda, et tal häire on. Keskkond peab olema avatud ja soosiv erinevate inimeste kohandamiseks – nii ei süvene tervisehäire.

Külliki Bode (Töötukassa tööandjate teenuste peaspetsialist): Töötukassa on hakanud lähenema vaimsete tervise häiretega inimestele ja pakume praktikat ning palgatoetusi jms. Pakume nõustamist, et kuidas erivajadusega inimest tööle võtta. Töötukassa saab olla suureks abiks, sest meil on spetsialistid, kes toetavad tööandjaid, et kuidas töötada psüühiliste erivajadustega inimestega. Teenuseid on päris palju ja hetkel arendame oma võrgustikku ja partnereid – see on uus suund Töötukassal. Arvan, et alguses ei tasu erivajadusest CV-sse infot panna, kuid kui tööandja kutsub vestlusele, siis tasub sellest teada anda. Koostöö ja individuaalsed lahendused on märksõnad.