Sotsiaalkindlustusameti (SKA) administratiivandmete kohaselt elas 2014. aasta alguses Eestis 32 498 tööealist inimest, kellele oli SKA läbi viidud töövõimetuse ekspertiisi raames tuvastatud töövõimekadu vahemikus 10–100% ning kelle ekspertiisidokumentidel oli märge psüühika- või käitumishäire kohta. Neist 24 475 inimesel oli psüühika- ja käitumishäire põhidiagnoos.

Vaimse tervise häirega inimesed on tööturul riskirühmaks, neid iseloomustab madalam hõive, suurem mitteaktiivsus ja töötus, hõivatute seas alahõivatus nii haridustaset kui ka normaalkoormust silmas pidades. Madalam valmisolek ja halvemad võimalused tööturul osalemisel on selgitatavad madalama töövõimega ja madalama tööhõivevõimega.

Tööturul osalemine võib olla ka mõjutatud ravi kättesaadavusest, omandatud haridusest, töökogemusest ning terviseseisundile sobiva töö kättesaadavusest. Tööelus osalemist ja ühiskonnas tegutsemist võib aga sageli häirida rohkem häirega seotud väärarusaamad ja vääruskumused kui häire ise.

Väljavõte uuringust "VAIMSE TERVISE HÄIREGA INIMESED TÖÖTURUL"